Opiníaun

Kona-Ba Independénsia Mídia Timor Leste iha ElPrez 2022

Kona-ba Independénsia Mídia Timor Leste iha ElPrez 2022

Hakerek naín : Amito Qonusere Araújo

[OPINIAUN] – Artigu ida neé la reprejenta Instituisaun neébe haknaár áan ba, maibe nuúdar espresaun pesoal, neébe observa situasaun Polítika, Seguransa no Defeza iha rai laran.

Timor Leste marka taán istória foun ida, tamba infrenta hela festa demokrásia ba eleisaun Prezidénsial periódu tinan 2022 toó 2027. Iha eleisaun periódu tinan neé, hakat liu ona faze ida, primeira volta ho kandidatura Prezidente Repúblika naín 16, neébe halaó iha loron sábado 19 de Marsu tinan 2022, ho rejultadu hatudu katak, kandidatu naín 2 mak konsege hakat ba eleisaun segunda volta, mak hanesan kandidatu José Ramos Horta no Francisco Guterres Lú-Olo.

Durante periódu kampanha ba kandidatura Prezidente Repúblika iha primeira volta, mídia Timor Leste nia papel importante tebes ba festa demokrásia ida neé, tamba sai fontes informasaun ba públiku, hodi transmite informasaun no programa kandidatura sira nian. Papel mídia iha festa demokrásia mak sai fonte informativu, kontrolu sosial, diverte, no edukativu. Papel mídia ida neé mak kumpri, signifika mídia kontribui ona independénsia, hatudu ona ninia profesionalidade, neútru no transparensia, hodi haburas demokrásia iha país ida neé.

Maibe buat sira neé la tuir ona realidade. Karik deskripsaun ba artigu neé mak indika mídia balun la hatudu ninia independénsia, jestor mídia sira balun bele hirus, ka ódio, maibe nuúdar sidadaun tenke koalia sai, nuneé ita hamutuk hodi hadia preokupasaun públiku durante neé sempre hateten katak, mídia Timor la hatudu ona ninia Independénsia. Loós duni, Hau aseita ho preokupasaun públiku, iha diskusaun fatin-fatin, ema barak kestiona kona-ba Independénsia, tamba mídia balun, liu-liu mídia on-line sira. Iha Indonézia, Konsellu Imprensa no peskizador sira kestiona bebeik independénsia Mídia, hanesan estasaun Televizaun METRO-TV, TVO-ONE, RCTI, no plataforma mídia seluk tan, tamba kontribui makas ba interesse grupu, ka organizasaun polítika, wainhira ninia fundador ida apoiu kandidatu ida ka partidu polítika ida iha kampanha. Situasaun neé la diferente ho situasaun neébe akontese iha Timor Leste, liu-liu iha âmbitu kampanha eleitóral Prezidénsial 2022. Públikasaun informasaun iha plataforma mídia sira, hatudu malorek loloós hanesan The Oekusi Post, SMNews, no mídia seluk tan. Hau foti mídia rua neé nuúdar referensia ida. Husi perspetiva neé, jornalista sira barak mak involve iha partidu polítiku, no haluhan ninia profesionalidade nuúdar Jornalista Independénte, hodi estraga estasaun midia no plataforma mídia. Dala-ruma mos utiliza mídia hodi hetan oportunidade atu bele ba servisu iha instituisaun Estado sira, kuandu mídia sira promove demais targetu fontes informasaun. Ida neé laos defamasaun ba jestor sira husi mídia neébe mensionadu, maibe hanesan krítiku ida atu hadia neneik ba futuru nian.

Hau iha rajaun atu identifika plataforma mídia On-line haliís durante neé. Ezemplu TOP ho SMNews fo espasu barak liu ba kandidatu Prezidente Repúblika José Ramos Horta ho nia apoiu forsa polítika partidaria. Neé realidade tamba mídia hirak neé kontinua halaó transmisaun direta komisíu polítika kandidatu refere iha fatin-fatin. Enkuantu kandidatu sira seluk, la dun fo importansia. Situasaun neé akontese parese-ke Kandidatu ka Partidu polítika halo ona kontratu atu akompanha husi fatin ida ba fatin seluk. Se nuneé, ekonomikamente Independénsia Mídia iha Timor domíniu ho osan, sei estraga kredibilidade mídia.

Durante neé, RTTL-EP nuúdar empreza estatal, mak hatudu duni nia Independénsia, hodi fo espasu ba kandidatura Prezidente da Repúblika hotu-hotu atu aprejenta nia programa polítika ba eleitóral sira iha baze. Neé laos louva ida hodi hatun mídia seluk, maibe tenke esklarese loloós realidade neébe akontese. Se hareé buat la diak mak dehan diak mos áat mak neé. Hahahahaha.

Situasaun ida neé laos akontese iha Timor deit, maibe iha nasaun Dezenvolvidu sira mos prátika kona-ba neé. Satan Timor, nuúdar nasaun kiík, ekonomikamente buat hotu-hotu dependénsia ba Orsamentu Geral Estado [OGE], neé susar atu kontrola. Hau sente buat neé laos buat foun ona, maibe tenke halo koresaun, nuneé bele hadia ho neneik iha futuru. Dalaruma jestor mídia sira mos dominíu liu ona ho liberdade espresaun, entaun hakerek informasaun tuir nia gostu deit, hodi haluhan tiha papel mídia loloós. Atu hadia ida neé, Konsellu Imprensa mak iha kompetensia boót atu hatoó krítika kona-ba neé, maibe KI sei nonok hela, tamba sei akompanha prosesu tomak, parese-ke sei deklara ofisialmente depois de eleisaun. Kuandu mídia kontribui informasaun ho independénte, iha neé kedan demokrásia buras ona. Maibe situasaun neé akontese tamba dala-ruma mos nesesidade ida husi mídia sira, hanesan presija finanseiru atu apoiu ejisténsia mídia refere iha futuru.

Oinsa mak ita atu identifika informasaun sira neébe públika iha indikasaun la independénte. Iha rajaun barak, maibe Hau esklarese liu husi hau nia kapasidade kiík neé. Ezemplu, mídia ida públika informasaun inventadu, defamasaun, la halo konfirmasaun, ho linguajen provokativu, opiniaun jornalista barak liu iha konteúdu informativu. Buat hirak neé iha influensia makaás, tamba públiku konsume informasaun loron-loron, domina kedan, no hatoó argumentu ruma bazeia ba informasaun. Signifika, la konsiente katak, mídia lori ona públiku ba informasaun ho krítiku maibe seim konfirmasaun. Entaun iha neé hatudu katak, mídia la opta ona papel 4 importante, no la eduka ona sidadaun sira atu aprende informasaun kredivel.

Independénsia, dala-ida taán, tenke hafahe husi ninia neutralidade. Karik neutralidade iha signifika katak la haliís ba se deit saida deit, Independénsia iha signfika livre husi interese. Iha Estadus Únidu Ámerik, New York Times nakloke hodi apoiu Barrack Obama atu sai Prezidente EUA iha eleisaun tinan 2008 tamba observa atu husik partidu Repúblikanu ukun fali tamba deit violasaun sira sira neébe akontese iha médiu orienta hanaran “Funu hasoru Terorismu”. Maibe New York Times kontinua mantein nia independensia tamba desizaun haliís ho nia baze husi válor sira ba umanidade, komparasaun interese pragmátiku iha polítika, no laos ajitasaun husi ekipa susesu Obama nia ekipa susesu. Karik neutralidade la hatudu atitude ba buat ida, independénsia la iha intervensaun husi parte seluk iha redasaun liu husi desizaun sira neébe hakerek informasaun ho faktus ka data.

Tamba neé mak iha paragráfu klaran hateten ona katak, situasaun iha Timor la dook malu ho nasaun dezenvolvidu seluk, maibe ema nian neé uza ho profesional. Ida neé mak diferensia entre Timor Leste ho nasaun seluk. Ema nian neé halo kritiku, ba hotu-hotu. Maibe ita mks konsiente katak, neneik ba bebeik, Timor sei iha diferensa wainhira Governu, Konsellu Imprensa, ho Asosiasaun Jornalista sira kontrola makaás liberdade Imprensa. Kontrolu hirak neé mak tenke finansia orsamental, kapasitasaun rekursus humanus, kria kondisaun dignu, aplika regras forte. Kuandu ida neé mak la iha, Liberdade Imprensa sei l áat. Mais pior liu ema barak sei uza mídia atu hetan oportunidade atu servisu, ikus mai mídia taka. “NEÉ MOE BOÓT”.

Tamba neé, rekomenda ba Asosiasaun Jornalista sira atu kontrola makas publikasaun informasaun sira ho karater defama liu husi títulu notísias, informasaun ho karater opiniaun no karater seluk tan. Maske iba kritika, maibe mídia Timor kontribui makaás ona informasaun ba públiku, sai ona kontrolu sosial, diverte ona sosiedade, no eduka mos sidadaun sura sai maduru, hodi kontinua aprende nuúdar siensia ida. [REMATA].

Hakere naín, hela iha Bairo Puasoru, aldeia Chai, Suku Loré I, postu Loré Munisípiu Laútem.
Númeru kontaktu [+770] 7763 9282, e-mail amitortl@gmail.com

Show More

Related Articles

Back to top button
error: !